Maakad

Pole ammu olnud jaksu ja mahti millestki kirjutada. Oleme j2tkuvalt maakad ja millest huvitavast maakal ikka on raakida. N2dalad lahevad granaatounte ja arbuuside seltis onneks kiiresti ja seda isegi hoolimata sellest, et kaime tool 6 paeva n2dalas, mitte 5 nagu normaalsed inimesed. Isegi kohaliku rahvuspyha raames saime ainult 1 vaba paeva, kuigi kalendri jargi oleks pidanud 3 vaba olema.

Avastame siin vaikselt Condobolini turismiatraktisoone ja meelelahutuskohtasid. L2hip2evadel plaanime golfi minna m2ngima. Uskumatu, et sellises kolkalinnas on golfiv2ljakud olemas. 9 raja pilet maksab 10$ ja varustuse saame viimase kokkuleppe jargi t2itsa muidu. Minu arvates v2ga hea diil. Kuigi golfirajale ei ole veel joudnud oleme korra k2inud golfiklubis peol. N2gi natuke kylakultuurimaja moodi v2lja see koht aga muidu oli koik v2gev. Lisaks golfiklubile oleme joudnud ja kohalikku R.S.L klubi peole. Tegemist siis reservs6durite klubiga, mis on igas suuremas linnas (ha ha isegi suures Condo linnas) olemas. R.S.L-is pidavat arbuusikorjajaid ja eriti just eestlasi vihatama, kuna eelmisel aastal toimusid linnas suured loomingud kohalikega. Ise ma seda vihkamise juttu ei usu, sest meiega oldi kyll vaga sobralikud ja viisakad. Joudsime klubisse umbes kell 12 ja pohimotteliselt ei tohiks peale 11 enam inimesi sisse lasta (sest siis on nad ennast kodus odavast alkoholist t2is kaaninud ja ei osta baarist midagi). Kyllap siis loodeti ja arvati, et idaeurooplased suudavad juua nii kodus kui ka hiljem klubis, sest kui meid algul ukse pealt tagasi saadeti siis p2rast joosti poolele teele hotelli juurde j2rgi ja oeldi, et okei, tulge ikka sisse - p2ris kunn tunne.

Igatahes saab meie teekond siin Condo linnakeses j2rgmisel n2dal l2bi. Suundume tagasi Sydneysse, kus kohtume kodumaalt p2rit kylalistega, kellega asume Canberrat, Melbourne ja Tasmaaniat vallutama. Ainus ebakindel faktor, meie tegemistes on auto, mis n2itab moningast iseloomu. Eile hommikul oli hakanud polema tuluke, mis n2itab, et aku ei lae. Samuti oli kadunud roolivoimendi. Pohjamaiselt aeglase motlemisega mehena vottis ikka p2ris kaua aega (nii umbes 12 km) enne kui sain aru, et ventilaatori rihm on katki voi maha jooksnud (nagu hiljem selgus oli rihma pingutusratta laager kinni jooksnud ja seetottu rihm maha tulnud). Noh loomulikult ei tootanud veepump siis ka ja kui farmi joudsime oli jahutusvesi kergelt keemas juba. Onneks ei midagi hullu ja asi sai ohtuks moningatele tagasilookidele vaatamata parandatud. Ehk siis auto lagunemise oht saab kompenseeritud meie tousva enesekindlusega, et suudame seda parandada - pikemas tulevikus peaks seda enesekindlust suurendama ka mone mutirvotme soetamisega.

olge tublid!

Condo kroonika

Tanaseks oleme rohkem kui nadal juba veetnud Condobolini "linnas". Peaaegu koik peale mobiililevi on siin linnas olemas. Toidupood, ujula, raamatukogu, arbuusid kuumus, kaklemishimulised aborigeeni naised....... Alustasime oma kuulsusrikast arbuusikorjaja karjaari juba nadal aega tagasi kuid hetkel oleme jatkuvalt kuulsusrikkalt kuid siiski vaid poole kohaga arbuusikorjajad. Asi selles, et mehi natuke liiga palju kokku aetud ja kuna vaga suurt tungi hetkel ei ole siis kaime Ivariga ule paeva arbuuse korjamas ja muudel paevadel granaatouna puudega massamas. Esimene on raske aga tulus, teine moodukalt tuutu-palav-igav ja moodukalt tulus. Sellest nadalast kaivad ka tydrukud granaatountapuid kallistamas. Esimesel paeval sidusime paariaastastel puudel oksi mingi toki kulge, et granaatounapuu ikka ulespoole kasvaks, mitte p66saks katte ara ei laheks. Tana said tydrukud juba korgendust ja on nyyd granaatounapuude oksaloikajad. Homme on laupaev - ehk toopaev - vaatame kas saame ka oksi loigata voi jaame esialgu oksas2ttimise spetsialisti ametikohale.

Igatahes on ilm Condos paris kole. Kahjuks meil termomeetrit ei ole, aga ukspaev kui ma shedist (shed - puuviljaladu, sorteerimis/pakkimiskuur) kusisin kui palav on siis oeldi, et "fucking hot" ja tolkes pidavat see tahendama et kisub 40 kraadi juurde. Pollul keerutavad ringi keeristormid - moni on neist ikka paris aukartustaratava paarikumne meetrise lehtri pusti ajanud. Uks selline tabas tana meie autot - kahjuks olid uksed aknad lahti ja ise istusime sees - ikka tubli kyhvlitais punast tolmu tuli sisse.

Tood alustame arbuusikorjamises enne kella 5 hommikul. Onneks oleme homme granaatountes ja seetottu saame pikalt magada - too algab alles 5.30.

Vaga piinlik aga tanaseni ei ole me vabas looduses k2nguruud n2inud. Elusat ma motlen. Igal hommikul on iseenesest oht olemas et moni jookseb auto ette aga siiani on onneks lainud. See eest kohtusime eile mitme paris ageda amblikuguga. Nikerdamsimime granaatoune umber olevate plastiktorbikutega kui jarsku uhte torbikut ara tommates leidsin suure paksu punase seljaga ambliku - vana hea redback spider. Paris uhes seisukohta pole kas ta on surmav voi mitte aga uldjuhul taiskasvanud inimest ei pidavat ikka tapma. Samas nappida ka ei tahaks teda. Lisaks leidus paris mitme puu alla suuri Huntsman amblikke, kes ei ole kuigi murgised aga suured karvased ja koledad, lisaks sellele on neil loll komme sinu poole joosta ja sind hirmutada. Tana nagin ara ka Trapdoor ambliku, kes on selline elukas kes kaevab augu, ja ehitab augu peale mullast ja vorgust ukse. Kui keegi uksest ule kaib siis huppab valja ja teeb vaesekesele ai ai.

Muidu on koik korras. Ootame puhapaeva, et saaks jalad seinale panna ja basseini aares lebotada.

Huntsman spider

Redback

On the Road Again (2)

Byron Bayst viis tee meid edasi aina l6una poole ja jargmiseks peatuspaigaks sai valitud linn nimega Coffs Harbour. Tegemist sellise keskmise linnaga mis on peamiselt kuulsust kogunud sellega, et seal kasvatatakse banaane. Vahe sellest et neid seal kasvatatakse tuli 1964 aastal kellelgi mote teha tee aarde suur kollane puust banaan ja panna sellel nimeks The Big Banana. Iseenesest usna motetu uritus aga nuudseks on suure banaani juurde tekkinud juba muuseum suveniiripood baarid - uhesonaga paras Las Vegas. Ja ikka iga loll peab kinni et selle Suure Banaani juures pilti teha. No ja parast Suure Banaani ehitamist laksid teised osariigid ja linnad muidugi kadedaks et miks vakiesel New South Walesi linnal Coffs Harbouril on Suur Asi ja hakkasid omale ka igasugu suuri asju ehitama. Nyyd on Austraalias juba ule 150 suure asja. Minu enda erilised lemmikud on Suur Ollekann, Suur Kartul, Suur Kirjaklamber ja Suur Veinipakk.

Enivei, Coffs Harbour on vaidetavalt Austraalia idaranniku koige lounapoolsem kant kus saab veel sukeldumas kaies troopilisi riffikalu naha. Uritasime siis panna endale snorgeldamisreisi kinni, kuid ka siin tabas meid ebaonn, sest tuul oli jatkuvalt liiga kova ja keegi ei olnud valmis meid riffile viima. Teisel paeval olime ootamisest tudinendu ja otsustasime ise sadamakai varjus kalu vaatama minna. Paris mottetu kaik ei olnud, sest paari kala ikka silmasime, lisaks veel palju koledaid vetikaid ja eriline atraktsioon oli merepohjas madanev Woolworthi ostuk2ru - nalja kui palju.

Coffs Harbourist viis tee meid edasi jagmisesse rannikulinna nimega Port Maquire, kus pidasime ka joule. Paris verivorste valmis meisterdada ei suutnud aga seaprae ja hapukapsad, tooliklassi olle ja odava pakiveini saime kull lauale. Loomulikult kaisime ka rannas kohustuslille pakapikumutsiga pilte tegemas, et oleks hea ikka parast tuttavatele hinge s....

Parast luhikest vahepetust veel Newcastle linnas joudsime Sydneysse - Eesti meedia andmetel Austraalia pealinna. Kuna aastavahetuseni oli veel aega ei hakanud selles suures ja hullus linnas aega veetma ja liikusime labi monetunnist aarelinnades ekslemist edasi Autraalia Sinimagedesse. Blue Mountains on Austraalaste jaoks paljuski sama mis Ameeriklastele Grand Canyon. Merepinnast kuni 1200 meetri korguste liivakivist magede vahele on looduse kuri kasi uuristanud sugavad kanjonid. Kokku teeb see siis sadade meetrite korgused liivakivi paljandid, mida mooda jooksevad siin seal alla kosed lisaks veel kanjoni pohjas kasvavad vihmametsad.

Sinimagedes onnestus paari paris ageda koisraudteega ule kuristike liigelda ja sadu kui mitte tuhandeid trepiastmeid kulutada. Siiski hakkas teiseks paevaks asi ennast ammendama.

Jargmises episoodis leiavad kajastamist meie Sydmey tegemised.....





























Blue Mountains

Condo!!!

Brisbanest Sydneysse kulgemise loo teine pool peab veel oma aega ootama. Igatahes oleme joudnud v2ikesesse New South Walesi linna nimega Condobolin. Asub see u. 500 km Sydneyst l22ne (sisemaa) poole. Loodus on siin ullatavalt rikkalik ja pole sugugi tegemist poolk6rbega nagu me naiivselt arvasime.

Condosse tulime me viieks n2dalaks arbuuse korjama. Panime omale varakult kohad kinni kohalikku hotelli nimega Imperial - tegelt mingid suvalised toad kohaliku pubi teisel korrusel. Naeruv22rselt odav koht elamiseks, aga nagu selgus on sellel ka kindel p6hjus miks see nii odav on. Katrina ikka r22gib, et parem ikka kui TTY kolmas uhikas kuid mina kui uhikas mitte elanud inimene olen selles osas pire skeptiline. Aga no v2hemalt kondinsioneer on toas vihane ja l2rmakas.

T2naseks oleme Ivariga juba kaks p2eva arbuuse korjanud. K6ik mis selle too kohta r22gitakse on t6si. Seejuures ainus mis sellest r22gitakse on see, et v2ga vabalt v6ib tegemist olla maailma uhe k6ige hullema tooga. Aratus on kell 4. Kell viis j6ume farmi kus hakkame arbuuside jaoks kaste kokku lappama. Ja p2rast seda p6llule kus hakkab hullumeelne arbuuside peale laksamine. Eile korjasime 11 treilerit2it, t2na piirdusime 10ga. Pealel6unaks t6mbab keti ikka t6siselt maha ja kuigi s6jav6es oeldi, et kui kett tuleb maha tuleb see peale tagasi joosta siis siin ei ole kull mingit varianti seda teha. Aga noh oluline pidi olema mitte esimese kahe n2dalaga alla anda - eks n2is. Minu puhul on see ikka hullumeelne lahendus oma sunnip2eva pidada - nii v2sinud olen 6htuks, et ei julge klaasi 6lut ka juua sest v6ibolla kukun kohe magama.

Enivei - oleme j2tkuvalt elus ja kui k6ik ikka 6nneks l2heb siis peagi ka muskulaarsemad kui iial varem. Vodafone mobiilid siin kahjuks ei t00ta seet6ttu palun seni kuni mingi toimiva lahenduse telefonile v2lja m6tleme suhelda meiega e-kirja teel - seda saab kohalikus raamatukogus dollari eest terve tunni vahtida.

On The Road Again (vol 1)

17. detsembril jõudis kätte siis see päev kui pakkisime kola, oma suhteliselt koduseks saanud Brisbane’ residentsides, kokku ja ees ootas kodutu rännumehe elu. Kolme kuuga oli igasugu asju ikka juba masendavalt palju tekkinud ja selleks, et me ka ise autosse ära mahuksime pidime mõned kasutumad asjad maha jätma. (Reisile ei saanud kaasa tulla kaks matkatooli ning Iffi ja Liisi lebomatid.)

Niisiis, oleme tänaseks teel olnud juba 10 päeva. Sydneysse siiani jõudnud ei ole aga enda kaitseks võime öelda et pole väga pingutanud ka. Siiski oleme juba üsna lähedal ja hetkel peatume umbes 130 km Sydneyst põhjapool Newcastle (Uuemõisa) linna lähedal treilerpargis.

Nagu öeldud oleme oma sõitu suhteliselt rahulikult võtnud. Esimesed kaks päeva veetsime Gold Coastil – käisime ära veepargis, kuhu siiani ei tahtnud minna kuna kartsime, et nädalavahetustel on koht rahvast puupüsti täis. Sedakorda üritasime siis teisipäeval, kuid kuna just oli alanud koolivaheaeg, siis passisime ikka enamiku ajast järjekordades. Päris mahavisatud aeg ja raha siiski ei olnud – paar sõitu panid vere kiiremini käima küll.

Gold Coasti viimased asjad asjatatud liikusime edasi väikesesse linnakesse nimega Nimbin. Mingil meile teadmata põhjusel on Nimbin koht, kus vaadatakse kõiksugu kanepitoodetele läbi sõrmede. Päris legaalne, nagu Amsterdamis seal see ikkagi ei ole, aga kuidagi ikkagi asi sedamoodi toimib, et keset peatänavat on politseijaoskond ja samal ajal tossavad tänaval Keith Richardsi moodi määramatus eas vanamehed oma plärusid. Selle väikese eripära tõttu on Nimbinist kujunenud atraktsioon, mida paljud ümbruskonnas liikuvad turistid vaatama ja nuusutama tõttavad. Vaadata samas midagi eiriti ei ole – kogu “kesklinn” on üsna väsinud ja minnalastud välimusega. Siiski oli vahelduseks üsna hea telkimiskoha eest natuke mõistlikumat hinda maksta. Hommikul käisime veel ostsime omale teele kaasa pagari juurest kohaliku eripäraga kooki ja seadsime suuna surfarite ja muidu rannas lesijate paradiisi Byron Bay poole.

Byron Bays oli meil kindel plaan snorgeldama minna. Rannikust kiviviske kaugusel asub Julianne Rocksi nimeline kaljurahu, mida loetakse Suure Vallrahu järel üheks parimaks sukeldumiskohaks Austraalias. Esimese soojaga arvasime, et no kui seal kilomeetri kaugusel rannikust on tuhandeid värvilisi kalu ja muid elukaid, siis küllap leiame soojenduseks ka rannikul asuvate kivide vahelt hea solberdamiskoha. Selle leidmiseks läksime kaljuse neeme Cape Byroni tippu, kust avanes vaade kogu rannikujoonele. Mingit kuigi mõistlikku kohta me ei leidnud kuid palju muud panime tähele küll. Soojenduseks vaatasime, et mis värk on – mingid kolmnurksed lapatsid hulbivad igal pool vees. Kolmnurksed üle meetrise läbimõõduga lapakad osutusid binoklist vaadatuna astelraideks. Astelrai oli siis teatavasti see elukas, kes viis teise ilma Austraalia suure seikleja ja legendaarse krokodilliküti Steve Irvini. Siiski ei ole see loom, keda peaks väga paaniliselt kartma. Looduses on nad üsna vagurad ja oma sabaga sind torkima ei tule. Ja kui mingil väga lollil asjaolul peaksidki sellelt elukalt sutsaka saama, siis ei ole see ikkagi enamasti kuigi ohtlik. Steve Irvini puhul juhtus selline rumal lugu, et ta näppis vist vaest kalakest eriti põhjalikult ja tüütult ning saatuse tahtel pani see elukas talle sutsaka otse südamesse. Ehk siis tegelikult võid endale sukeldudes või snorgeldades sajal muul moel hullemini viga teha kui astelrai rünnaku teel.

Päeva teine esineja oli suur delfiinikari, kes Byron Bay vetes aega surnuks lõi ja vees trikke tegi. Samuti astus üles vana hea merikilpkonn. Siis kui mõtlesime, et ega rohkem keegi ikka nägu ei näita ja hakkasime juba neeme otsast ära tulema, siis märkasime, et mingid pikad elukad sõuavad veel vees ringi. Tegemist oli vana tuntud haikalaga. Päris hull - teadsime küll et Byronis on haisid ja hoolimata sellest, et sel aastal on seal ka paar intsidenti olnud, kus haid on inimesi näksinud, on enamik neist ohutut liiki, aga kui ikka näed kome sellist 2-3 meetrist tegelast seal samas ujumas siis tulevad ikka meelde kaadrid filmist “Lõuad”.

Kuna mingit mõistlikku snorgeldamiskohta omal käel leida ei õnnestunud lootsime heale haiõnnele ja panime endale järgmiseks hommikuks kinni snorgeldamisreisi Julianne Rocksile. Kui sukeldumispoe tüübilt küsisime, et kuidas lood haidega on, tegi too imestunud näo ja küsis, et mis nendega on. Ütlesime siis, et nägime paari poissi neeme pealt, kuid tema väitis, et siis oli meil küll palju õnne, et Byronis haid nägime. Noh ühesõnaga oleme üsna kindlad, et tüüp mängis lolli ja ei tahtnud meiesuguseid põdejaid veel rohkem hirmutada.

Järgmisel hommikul ärkasime kell 6, et 7.30 juba peadpidi vees olla, kuid kui sukeldumispoodi jõudsime selgus, et tuul ja laine oli snorgeldamiseks liiga suur ja minek jäeti üldse ära. Sellega säästeti meid liitritekaupa soolase vee neelamisest. Vaiksemat ilma ootama jääda ei olnud meil kahjuks aega ja seetõttu pakkisime ennast jälle ratastele lootes, et meie järgimises peatuspaigas, Suure Banaani linnas, Coffs Harbouris on meil rohkem õnne.

Järgneb.........