Tervist! Siinpool külalisesineja Timmu, täpsemalt öeldes Timmu-Nullsilm, sest ilmselt lennukis juhtus midagi mu läätsedega ja siin nad järjest kõik 4tk purunesid, nii et ega ma liiga palju seda ilusat maad näinud ei ole, aga õnneks on mul prillid ka kaasas, mis on kahjuks mulle tiba lahjaks jäänud, nii et kui ma need ette panen, siis ühtteist isegi ikka näeb. Aga see selleks.
Vahemärkusena sooviksin veel öelda seda, et Austraallased tõepoolest ei räägi inglise keelt, eriti maapiirkonnas, kus see meenutab rohkem röhitsemist, liialdamata.
Saabusin 10ndal veebruaril peale 30-tunnist lendu, mida siinkohal enam ei meenutaks. Veetsime Sindi ümbruses 3 päeva oodates Itat ja Urmot. Ja kohe alguses räägiks kiirelt ka ühe loo, kuidas me loomaaias käisime selle 3 päeva jooksul: jõudsime kenasti kohale ja allakirjutanu läks otsima kohta, kus vett saaks osta. Tagasitulles küsis Roos, kuidas ma parki juba sisse sain: ma nimelt ise ei olnud aru saanudki, et suure vee otsimisega olin ennast tasuta tagaukse kaudu parki sebinud. Mis siis ikka – kõik (peale Liisi) kasutasid seda võimalust ja oligi 100 daala kokku hoitud.
Varsti saabusidki Ita ja Urmo ka, kohe algatuseks viidi meid Sindi underwater worldi. Kuna pilet oli jube kallis, oli loomulikult vaja sebida endale (üli)õpilase piletid: mõeldud-tehtud. Läksime letti, viskasime oma ID-kaardid letti ja tegime selgeks, et Eesti on nii high-tech maa, et kogu info inimeste kohta asub kiibil, k.a. see, kas me oleme (üli)õpilased v mitte. Piletimüüjal ei jäänud muud üle kui oma eelmise sajandi aparaadist piletid välja lasta. Jälle kokkuhoid, ja veel missugune. Säästetud raha eest lubasime endale kohe kesklinna kalli õlle.
Edasi siirdusime juba 7-kesi Canberrasse, mis ei ole liiga suur linn ja mis on kellegi kuulsa linnaarhitekti poolt kavandatud. Canberra parim osa on kahtlemata parlamendihoome – haigelt suur ja võimas hoone, asub mäe sees, muide. Samal päeval sai veel paari muuseumi külastatud – tasuta loomulikult. Kuid ärge murtesege, seekord mingit trikki tegema ei pidanud – seal ongi need tasuta :-).
Õhtul caravanpargis õlut libistades nägime aia taga ka kängurusid (y). Pool aastat Austraalias olnud persoonid ei olnud neid veel vabas looduses näinud, aga meie, turistide, jaoks oli see elementaarne, et känskid vups ja vups igalt poolt välja hüppavad. Järgmisel õhtul läksid Roos ja Iff veel lausa metsa kängujahile – ühte pead nägid.
Canberrast edasi ööbisime kuskil national parki alal, sellega seoses meenub mitu head lugu: esiteks muidugi see, et kängurusid oli nii palju , et kokku ei saanud lugeda, see tegi muidugi Roosi meele mõrudaks, käisid ju nemad eelmine õhtu dzunglis kängujahil.
Ja nüüd veel kiirelt selline lugu, mis Ingele ei pidavat väga meeldima aga etteruttavalt ütlen, et kõik läks hästi: kui me national parki jõudisme, pidime automaadist mingid piletid ostma, et tõeline looduse sõber olla v nii. Umbes 15min vaidlemist, kas olla loodusesõber v mitte ja millised riskid sellega kaasnevad kui me neid ei osta, söötis Roos aparaati raha sisse, istusime autosse ja hakkasime edasi liikuma. Ca poole km-i pärast avastasime, et teine auto ei tule meile järgi, olime juba kergelt mures. Sihtpunkti jõudes selgus, et Roos oli oma rahakoti auto katusele jätnud ja tagumine auto (Iff-Liisi-Mõmmi) õnneks märkas seda. Õhtul caravanpargis grillides lobisesime mingite kohalikega ja nad mingi hetk küsisid, kas me oleme need, kellel rahakott katusele jäi: Roos sai hetkeks ennast kuulsana tunda jälle.
Üldiselt olid viimased päevad nagu sõjaväes (nagu Ita ütles): kell 8 üles, telgid kokku, hommikusöök, autosse, terve päev sõitu. Tänaseks oleme ühes kenas kohas nimega Lakes Entarance, kus viibime koguni 2 ööd. Ilm on väga ilus, rand kiviga visata, õlu ja (kvaliteet)vein odav.
Homme jätkame sõitu Melborni poole, kus jätame hüvasti Ita ja Urmoga ja siirdume viiekesi Tasmaania avarustesse. Sellest tuleb loodetavasti omaette lugu.
Vahemärkusena sooviksin veel öelda seda, et Austraallased tõepoolest ei räägi inglise keelt, eriti maapiirkonnas, kus see meenutab rohkem röhitsemist, liialdamata.
Saabusin 10ndal veebruaril peale 30-tunnist lendu, mida siinkohal enam ei meenutaks. Veetsime Sindi ümbruses 3 päeva oodates Itat ja Urmot. Ja kohe alguses räägiks kiirelt ka ühe loo, kuidas me loomaaias käisime selle 3 päeva jooksul: jõudsime kenasti kohale ja allakirjutanu läks otsima kohta, kus vett saaks osta. Tagasitulles küsis Roos, kuidas ma parki juba sisse sain: ma nimelt ise ei olnud aru saanudki, et suure vee otsimisega olin ennast tasuta tagaukse kaudu parki sebinud. Mis siis ikka – kõik (peale Liisi) kasutasid seda võimalust ja oligi 100 daala kokku hoitud.
Varsti saabusidki Ita ja Urmo ka, kohe algatuseks viidi meid Sindi underwater worldi. Kuna pilet oli jube kallis, oli loomulikult vaja sebida endale (üli)õpilase piletid: mõeldud-tehtud. Läksime letti, viskasime oma ID-kaardid letti ja tegime selgeks, et Eesti on nii high-tech maa, et kogu info inimeste kohta asub kiibil, k.a. see, kas me oleme (üli)õpilased v mitte. Piletimüüjal ei jäänud muud üle kui oma eelmise sajandi aparaadist piletid välja lasta. Jälle kokkuhoid, ja veel missugune. Säästetud raha eest lubasime endale kohe kesklinna kalli õlle.
Edasi siirdusime juba 7-kesi Canberrasse, mis ei ole liiga suur linn ja mis on kellegi kuulsa linnaarhitekti poolt kavandatud. Canberra parim osa on kahtlemata parlamendihoome – haigelt suur ja võimas hoone, asub mäe sees, muide. Samal päeval sai veel paari muuseumi külastatud – tasuta loomulikult. Kuid ärge murtesege, seekord mingit trikki tegema ei pidanud – seal ongi need tasuta :-).
Õhtul caravanpargis õlut libistades nägime aia taga ka kängurusid (y). Pool aastat Austraalias olnud persoonid ei olnud neid veel vabas looduses näinud, aga meie, turistide, jaoks oli see elementaarne, et känskid vups ja vups igalt poolt välja hüppavad. Järgmisel õhtul läksid Roos ja Iff veel lausa metsa kängujahile – ühte pead nägid.
Canberrast edasi ööbisime kuskil national parki alal, sellega seoses meenub mitu head lugu: esiteks muidugi see, et kängurusid oli nii palju , et kokku ei saanud lugeda, see tegi muidugi Roosi meele mõrudaks, käisid ju nemad eelmine õhtu dzunglis kängujahil.
Ja nüüd veel kiirelt selline lugu, mis Ingele ei pidavat väga meeldima aga etteruttavalt ütlen, et kõik läks hästi: kui me national parki jõudisme, pidime automaadist mingid piletid ostma, et tõeline looduse sõber olla v nii. Umbes 15min vaidlemist, kas olla loodusesõber v mitte ja millised riskid sellega kaasnevad kui me neid ei osta, söötis Roos aparaati raha sisse, istusime autosse ja hakkasime edasi liikuma. Ca poole km-i pärast avastasime, et teine auto ei tule meile järgi, olime juba kergelt mures. Sihtpunkti jõudes selgus, et Roos oli oma rahakoti auto katusele jätnud ja tagumine auto (Iff-Liisi-Mõmmi) õnneks märkas seda. Õhtul caravanpargis grillides lobisesime mingite kohalikega ja nad mingi hetk küsisid, kas me oleme need, kellel rahakott katusele jäi: Roos sai hetkeks ennast kuulsana tunda jälle.
Üldiselt olid viimased päevad nagu sõjaväes (nagu Ita ütles): kell 8 üles, telgid kokku, hommikusöök, autosse, terve päev sõitu. Tänaseks oleme ühes kenas kohas nimega Lakes Entarance, kus viibime koguni 2 ööd. Ilm on väga ilus, rand kiviga visata, õlu ja (kvaliteet)vein odav.
Homme jätkame sõitu Melborni poole, kus jätame hüvasti Ita ja Urmoga ja siirdume viiekesi Tasmaania avarustesse. Sellest tuleb loodetavasti omaette lugu.
