Kuu aega ratastel

Superlinnast Condobolinist lahkumisest saab peagi juba terve kuu. (Ühtlasi tähistasime hiljuti vaikimisi poole aasta möödumist Austraalias.) Kergelt hakkab ringi rändamisest juba siiber saama. Tahaks vahelduseks rohkem kui 2 ööd ühes kohas magada ja puhata pidevast asjade pakkimisest.

Mida me siis teinud oleme. Nagu külalisesineja Timmu kajastas viis meie tee Sydneyst pealinna Canberrasse ja sealt edasi mööda rannikut Melbourne kus saatsime ära Ita ja Urmo. Kahju küll, et nende siinviibimine vaid 8 päevane sai olema kuid positiivse poolena said nad tagasiteel 3 päeva Singapuri lennujaamas veeta. Timmu järgnes meile 4 päevasele reisile Tasmaaniasse, kus oli küll väga ilus, kuid samal ajal üsna piinavalt külm. Esimest korda meie Austraalia tuuri vältel otsustasime telgid kokku panna ja elasime kogu Tasmaania treti jooksul matkamajades. Igatahes sai ka Timmu reis Tasmaaniaga otsa. Kokkuvõttes peab ütlema, et need kaks nädalat, mil kauged külalised siin viibisid juhtusid olema kohe eriliselt külmad ja vastikud isegi Lõuna-Austraalia kohta.

Tasmaaniast naasedes liikus meie 4 liikmeline ekipaaz edasi Melbournest Adelaide poole. Selle sõidu peamiseks vaatamisväärsuseks oli muidugi Great Ocean Road. Ühelt poolt võib öelda, et jutt 300 kilomeetrisest rannikukaljudel looklevast maailma kauneimast maanteest on ilmselt veidi ülepingutatud, kuid samas maantee peamine vaatamisväärsus - umbes 10 km lõik 12 Apostli ümbruses oli küll vägev. Kuna mõned tuttavad (loe: Mikk) olid asja maha teinud siis läksin suhteliselt väikeste ootustega, kuid tegelikult oli päris uskumatu vaatamisväärsus. Meile oli sattunud ilus päikeseline ilm ka, ning eks ka seetõttu oli vesi sinisem ja kaljud kollasemad.

Adelaidest edasi on reis kulgenud märksõna "Uluru" all. Tegemist siis enam vähem keset Austraaliat asuva hiigelsuure monoliidiga, mis kõrbemaastikust välja kerkib. Kahjuks tähendas selle imelooma ära kaemine meie jaoks enam kui 4500 kilomeetrist sõitu läbi inimtühja kõnnumaa ehk "outbacki". Ivar ja Liisi otsustasid siinkohal, et selline väike sõit vanas heas Holdenis ei annaks täielikku elamust ning asusid omal käel teele. Seega jäi roheline kaunitar Holden Commodore minu ja Katrina päralt. Ulurusse jõudmine tähendas 4 päeva silmapiirini ulatuvaid sirgeid, kus võid pedaali talluda niipalju kui jaksu on. Kuna meie oleme arvamusel, et kotti jooksnud mootoriga keset kõrbe on üsna tüütu passida siis ei hakanud eriti gaasi peale talluma, vaid võtsime asja rahulikult ja säästsime ühtlasi kütust. Siiski said vahemaad kõrbes üpris uue tähenduse. Kui Eesti on Tallinnast Tartusse sõitmine ikka selline keskmiselt pikk vahemaa siis outbackis on 200 kilomeetrit selline "sõidame natuke veel, siis teeme peatuse" tüüpi vahemaa.

Ulurust ja seal lähedal asuvatest Olgadest ei hakka pikalt juttu tegema. Mõistagi oli tegemist ikka uskumatult vägeva kivijurakaga. Tegemist on aborigeenide püha kohaga ja neile kohe üldse ei meeldi, et sinna otsa ronitakse. Päris ära keelanud nad ka seda mingil põhjusel siiski ei ole. (hoolimata sellest et aegade jooksul on 35 inimest sinna otsa ronimist proovides oma otsa leidnud) Kuna tegemist on väga püha ja üsna ohtliku kohaga siis mina mõistliku inimesena loomulikult tahtsin ikkagi selle juraka otsa pääseda. Minusuguste jaoks on ronimisraja starti toodud suur metallkast kus sees on igasugu põhjendustega silte, et miks rada just täna suletud on. Ühel päeval oli ilmateade lubanud üle 36 kraadi sooja ja teisel päeval oli tuul liiga tugev ja seetõttu jäi Uluru tipp mul vallutama.

Pärast Ulurut viis tee Kings Canyonisse. Tegemist ei olnud küll mingi Grand Canyoni vanema ja palju andekama vennaga, kuid sellegipoolest oli väärt käik. Sai läbi teha 6 km matkaraja mööda kanjoni servasid ja näha nii mõndagi. Kings Canyonit ja Ulurut lahutab tegelikult vaid umbes 100 km, kuid kuna nende vahel laiutab hiiglaslik soolajärv siis tuleb vahemaa läbimiseks põletada ikkagi üle 300 km. Veel hullem on lugu Kings Canyoni ja Alice Springi vahelise teega. Linnulennult on vahemaa vast 200 km. Kaarti põrnitsedes suutsin leida lõheima võimalusena 335 km tee. Nagu hiljem selgus oli 100 km sellest katteta tee. Hoolimata julgest pealehakkamisest otsustasin vähem kui kilomeetri pärast katteta tee vallutamisest loobuda. See osa mida võiks nimetada kruusateeks oli kirjeldamatult treppis ja ülejäänud osale oli tuul kandnud suured luited, mis varem või hiljem oleks Holdenile üle jõu kõinud. Otsustasime seega ikkagi asfaldi kasuks ja sellega muutus meie tee kõigest 140 km pikemaks. Selle vastiku kruusatee nimi on Eric Gilles road - ole saa neetud Eerik.

Praegu veedame aega Alice Springis. Ilm on kuum, tänavad on täis arusaamatus keeles lõugavaid musti mehi ja naisi, ja vahelduseks on külm joogivesi ning bensiin mõistliku hinnaga. Homme hommikul hakkame jälle kõrbe vallutama. Ees veel u 2000 km ja kangesti tahaks juba jääle mereäärde saada.

Uluru ehk Ayers rock















12 Apostlit (üks kukkus paar aastat tagasi ümber - Ha haa)

Sindi-Kabala-Mustvee

Tervist! Siinpool külalisesineja Timmu, täpsemalt öeldes Timmu-Nullsilm, sest ilmselt lennukis juhtus midagi mu läätsedega ja siin nad järjest kõik 4tk purunesid, nii et ega ma liiga palju seda ilusat maad näinud ei ole, aga õnneks on mul prillid ka kaasas, mis on kahjuks mulle tiba lahjaks jäänud, nii et kui ma need ette panen, siis ühtteist isegi ikka näeb. Aga see selleks.

Vahemärkusena sooviksin veel öelda seda, et Austraallased tõepoolest ei räägi inglise keelt, eriti maapiirkonnas, kus see meenutab rohkem röhitsemist, liialdamata.

Saabusin 10ndal veebruaril peale 30-tunnist lendu, mida siinkohal enam ei meenutaks. Veetsime Sindi ümbruses 3 päeva oodates Itat ja Urmot. Ja kohe alguses räägiks kiirelt ka ühe loo, kuidas me loomaaias käisime selle 3 päeva jooksul: jõudsime kenasti kohale ja allakirjutanu läks otsima kohta, kus vett saaks osta. Tagasitulles küsis Roos, kuidas ma parki juba sisse sain: ma nimelt ise ei olnud aru saanudki, et suure vee otsimisega olin ennast tasuta tagaukse kaudu parki sebinud. Mis siis ikka – kõik (peale Liisi) kasutasid seda võimalust ja oligi 100 daala kokku hoitud.

Varsti saabusidki Ita ja Urmo ka, kohe algatuseks viidi meid Sindi underwater worldi. Kuna pilet oli jube kallis, oli loomulikult vaja sebida endale (üli)õpilase piletid: mõeldud-tehtud. Läksime letti, viskasime oma ID-kaardid letti ja tegime selgeks, et Eesti on nii high-tech maa, et kogu info inimeste kohta asub kiibil, k.a. see, kas me oleme (üli)õpilased v mitte. Piletimüüjal ei jäänud muud üle kui oma eelmise sajandi aparaadist piletid välja lasta. Jälle kokkuhoid, ja veel missugune. Säästetud raha eest lubasime endale kohe kesklinna kalli õlle.

Edasi siirdusime juba 7-kesi Canberrasse, mis ei ole liiga suur linn ja mis on kellegi kuulsa linnaarhitekti poolt kavandatud. Canberra parim osa on kahtlemata parlamendihoome – haigelt suur ja võimas hoone, asub mäe sees, muide. Samal päeval sai veel paari muuseumi külastatud – tasuta loomulikult. Kuid ärge murtesege, seekord mingit trikki tegema ei pidanud – seal ongi need tasuta :-).

Õhtul caravanpargis õlut libistades nägime aia taga ka kängurusid (y). Pool aastat Austraalias olnud persoonid ei olnud neid veel vabas looduses näinud, aga meie, turistide, jaoks oli see elementaarne, et känskid vups ja vups igalt poolt välja hüppavad. Järgmisel õhtul läksid Roos ja Iff veel lausa metsa kängujahile – ühte pead nägid.

Canberrast edasi ööbisime kuskil national parki alal, sellega seoses meenub mitu head lugu: esiteks muidugi see, et kängurusid oli nii palju , et kokku ei saanud lugeda, see tegi muidugi Roosi meele mõrudaks, käisid ju nemad eelmine õhtu dzunglis kängujahil.

Ja nüüd veel kiirelt selline lugu, mis Ingele ei pidavat väga meeldima aga etteruttavalt ütlen, et kõik läks hästi: kui me national parki jõudisme, pidime automaadist mingid piletid ostma, et tõeline looduse sõber olla v nii. Umbes 15min vaidlemist, kas olla loodusesõber v mitte ja millised riskid sellega kaasnevad kui me neid ei osta, söötis Roos aparaati raha sisse, istusime autosse ja hakkasime edasi liikuma. Ca poole km-i pärast avastasime, et teine auto ei tule meile järgi, olime juba kergelt mures. Sihtpunkti jõudes selgus, et Roos oli oma rahakoti auto katusele jätnud ja tagumine auto (Iff-Liisi-Mõmmi) õnneks märkas seda. Õhtul caravanpargis grillides lobisesime mingite kohalikega ja nad mingi hetk küsisid, kas me oleme need, kellel rahakott katusele jäi: Roos sai hetkeks ennast kuulsana tunda jälle.

Üldiselt olid viimased päevad nagu sõjaväes (nagu Ita ütles): kell 8 üles, telgid kokku, hommikusöök, autosse, terve päev sõitu. Tänaseks oleme ühes kenas kohas nimega Lakes Entarance, kus viibime koguni 2 ööd. Ilm on väga ilus, rand kiviga visata, õlu ja (kvaliteet)vein odav.

Homme jätkame sõitu Melborni poole, kus jätame hüvasti Ita ja Urmoga ja siirdume viiekesi Tasmaania avarustesse. Sellest tuleb loodetavasti omaette lugu.

Suvi........vallatu suvi.....

Moni paev tagasi ulbitsesin Mardi ja Annika blogi kommentaarides, et meil tuli Condos 39 kraadi sooja ja p2ikese k2es n2itas kraadiklaas 52 pygalat. No oleks vist pidanud oma suu kinni hoidma. Viimased p2evad on ilmad eriti n6medaks keeranud. T2na on n2iteks 16 kraadi sooja. See on hullem kui Eesti suvi. Arbuuside korjamiseks oleks see hea, kui vahetpidamata ei sajaks. Oleme praeguseks oma korjamisega yksjagu maha j22nud ja tegelikult peaks vist juba 30 tundi p2evas neid vastikuid rohelisi elukaid peale lappama, aga seda "r66mu" meil siiski ei ole. Parimatel p2evadel oleme l2inud kell 5 hommikul kaste tegema ja p2rast seda kohe koju tagasi tulnud, sest p6llud lausa upuvad. Viimased paar p2eva oleme k6igele vaatamata siiski k2inud mehetegusid tegemas ja m6nedsajad tonnid mudaseid arbuuse uppumissurmast p22stnud. Kohati n2eb see korjamine p2ris naeruv22rne v2lja - kaks meest korjavad maast arbuuse lindile ja viis venda nyhib neid treileri peal kaltsuga mudast puhtaks - ajukepp noh!

Nyyd on juba ysna kama ka neist arbuusidest, sest laup2eval paneme Condost leekima ja seetottu on meil reedel, ehk siis homme, viimane toop2ev. Loodame, et saame ikka korraliku p2eva teha ja oma farmitoole korraliku punkti panna. Oleks ilusad ilmad, siis oleks lausa kahju siit lahkuda, sest neetult palju on ikka p6ldudel arbuuse, mis ootavad, et ma nad oma k2tekestega yles t6staksin ja lindile asetaksin.......v6i vastu maad puruks virutaksin.

Nagu aimates, et varsti on minek leidis t2na aset v2ike vahejuhtum, kus osalisteks olid Katrina, meie Holden ja farmimees nimega Glen. Nimelt pani Katrina meid farmi juures maha ja l2ks Liisiga ise edasi granaat6unapuid l6ikama. L6ikamistoo pealik on mees nimega Glen. Tore mees see Glen - t66ga meid tagant ei torgi, meeldib kalal k2ia ja ryybet v6tta - nii m6nigi kord on ta tulnud toole nii, et m66k k2ib suust v2lja. T2na ei olevat m66ka suust v2lja k2inud, aga igatahes juhtus nii, et kui Katrina parkis oma auto Gleni kastika taha, siis tuli Glenile kuskilt m6te, et peaks veel kuskil 2ra k2ima ja seet6ttu virutas ta tagurpidi k2igu sisse ja s6itis veidike meie Holdeni kapoti peale. Selleks ajaks kui mina arbuusip6llult tulin oli Glen juba peapidi kapoti (l6mmis kapoti) all ja putitas meie pilli.

Erilist h2vingut 6nneks ei ole. Yks esituli puruks, esistange on kriibitud ja katkised ja ysna ebaolulised tulede katted kildudeks ning nagu juba oeldud on kapott lommis. Kuna Holden Commodore on Austraalias k6vasti levinum auto kui Ford Sierra Eestis 1998 aastal, siis on k6igi eelduste kohaselt Glen meile homseks lammutusest uued jupid saanud ja putitab need kylge. Vaevalt ta sellise p2ikesest p6lenud militaarrohelise kapoti leiab nagu meie pillil pregu on, aga pole vast hullu kui ka muud v2rvi tuleb (loodetavasti siiski mitte lilla). Asja ainuke positiivne pool on see, et nyyd lubavad loodetavasti kaasreisijad mul l6puks auto esiosale leegid joonistada, et varjata muust autost eristuvat kapotti.

Pyhap2eval saabub l6unamandrile Kristiina ja eeldatavasti j6uavad teisip2eval kohale ka Ita ja Urmo. Loodan t6siselt, et ilm selleks ajaks paremaks keerab. Uudiseid vaadates Sydneys yhtegi kuiva kohta ei 6nnestu leida ja Tasmaanias v6ib p2ris 2ra kylmuda......loodame siiski parimat.

Maakad

Pole ammu olnud jaksu ja mahti millestki kirjutada. Oleme j2tkuvalt maakad ja millest huvitavast maakal ikka on raakida. N2dalad lahevad granaatounte ja arbuuside seltis onneks kiiresti ja seda isegi hoolimata sellest, et kaime tool 6 paeva n2dalas, mitte 5 nagu normaalsed inimesed. Isegi kohaliku rahvuspyha raames saime ainult 1 vaba paeva, kuigi kalendri jargi oleks pidanud 3 vaba olema.

Avastame siin vaikselt Condobolini turismiatraktisoone ja meelelahutuskohtasid. L2hip2evadel plaanime golfi minna m2ngima. Uskumatu, et sellises kolkalinnas on golfiv2ljakud olemas. 9 raja pilet maksab 10$ ja varustuse saame viimase kokkuleppe jargi t2itsa muidu. Minu arvates v2ga hea diil. Kuigi golfirajale ei ole veel joudnud oleme korra k2inud golfiklubis peol. N2gi natuke kylakultuurimaja moodi v2lja see koht aga muidu oli koik v2gev. Lisaks golfiklubile oleme joudnud ja kohalikku R.S.L klubi peole. Tegemist siis reservs6durite klubiga, mis on igas suuremas linnas (ha ha isegi suures Condo linnas) olemas. R.S.L-is pidavat arbuusikorjajaid ja eriti just eestlasi vihatama, kuna eelmisel aastal toimusid linnas suured loomingud kohalikega. Ise ma seda vihkamise juttu ei usu, sest meiega oldi kyll vaga sobralikud ja viisakad. Joudsime klubisse umbes kell 12 ja pohimotteliselt ei tohiks peale 11 enam inimesi sisse lasta (sest siis on nad ennast kodus odavast alkoholist t2is kaaninud ja ei osta baarist midagi). Kyllap siis loodeti ja arvati, et idaeurooplased suudavad juua nii kodus kui ka hiljem klubis, sest kui meid algul ukse pealt tagasi saadeti siis p2rast joosti poolele teele hotelli juurde j2rgi ja oeldi, et okei, tulge ikka sisse - p2ris kunn tunne.

Igatahes saab meie teekond siin Condo linnakeses j2rgmisel n2dal l2bi. Suundume tagasi Sydneysse, kus kohtume kodumaalt p2rit kylalistega, kellega asume Canberrat, Melbourne ja Tasmaaniat vallutama. Ainus ebakindel faktor, meie tegemistes on auto, mis n2itab moningast iseloomu. Eile hommikul oli hakanud polema tuluke, mis n2itab, et aku ei lae. Samuti oli kadunud roolivoimendi. Pohjamaiselt aeglase motlemisega mehena vottis ikka p2ris kaua aega (nii umbes 12 km) enne kui sain aru, et ventilaatori rihm on katki voi maha jooksnud (nagu hiljem selgus oli rihma pingutusratta laager kinni jooksnud ja seetottu rihm maha tulnud). Noh loomulikult ei tootanud veepump siis ka ja kui farmi joudsime oli jahutusvesi kergelt keemas juba. Onneks ei midagi hullu ja asi sai ohtuks moningatele tagasilookidele vaatamata parandatud. Ehk siis auto lagunemise oht saab kompenseeritud meie tousva enesekindlusega, et suudame seda parandada - pikemas tulevikus peaks seda enesekindlust suurendama ka mone mutirvotme soetamisega.

olge tublid!

Condo kroonika

Tanaseks oleme rohkem kui nadal juba veetnud Condobolini "linnas". Peaaegu koik peale mobiililevi on siin linnas olemas. Toidupood, ujula, raamatukogu, arbuusid kuumus, kaklemishimulised aborigeeni naised....... Alustasime oma kuulsusrikast arbuusikorjaja karjaari juba nadal aega tagasi kuid hetkel oleme jatkuvalt kuulsusrikkalt kuid siiski vaid poole kohaga arbuusikorjajad. Asi selles, et mehi natuke liiga palju kokku aetud ja kuna vaga suurt tungi hetkel ei ole siis kaime Ivariga ule paeva arbuuse korjamas ja muudel paevadel granaatouna puudega massamas. Esimene on raske aga tulus, teine moodukalt tuutu-palav-igav ja moodukalt tulus. Sellest nadalast kaivad ka tydrukud granaatountapuid kallistamas. Esimesel paeval sidusime paariaastastel puudel oksi mingi toki kulge, et granaatounapuu ikka ulespoole kasvaks, mitte p66saks katte ara ei laheks. Tana said tydrukud juba korgendust ja on nyyd granaatounapuude oksaloikajad. Homme on laupaev - ehk toopaev - vaatame kas saame ka oksi loigata voi jaame esialgu oksas2ttimise spetsialisti ametikohale.

Igatahes on ilm Condos paris kole. Kahjuks meil termomeetrit ei ole, aga ukspaev kui ma shedist (shed - puuviljaladu, sorteerimis/pakkimiskuur) kusisin kui palav on siis oeldi, et "fucking hot" ja tolkes pidavat see tahendama et kisub 40 kraadi juurde. Pollul keerutavad ringi keeristormid - moni on neist ikka paris aukartustaratava paarikumne meetrise lehtri pusti ajanud. Uks selline tabas tana meie autot - kahjuks olid uksed aknad lahti ja ise istusime sees - ikka tubli kyhvlitais punast tolmu tuli sisse.

Tood alustame arbuusikorjamises enne kella 5 hommikul. Onneks oleme homme granaatountes ja seetottu saame pikalt magada - too algab alles 5.30.

Vaga piinlik aga tanaseni ei ole me vabas looduses k2nguruud n2inud. Elusat ma motlen. Igal hommikul on iseenesest oht olemas et moni jookseb auto ette aga siiani on onneks lainud. See eest kohtusime eile mitme paris ageda amblikuguga. Nikerdamsimime granaatoune umber olevate plastiktorbikutega kui jarsku uhte torbikut ara tommates leidsin suure paksu punase seljaga ambliku - vana hea redback spider. Paris uhes seisukohta pole kas ta on surmav voi mitte aga uldjuhul taiskasvanud inimest ei pidavat ikka tapma. Samas nappida ka ei tahaks teda. Lisaks leidus paris mitme puu alla suuri Huntsman amblikke, kes ei ole kuigi murgised aga suured karvased ja koledad, lisaks sellele on neil loll komme sinu poole joosta ja sind hirmutada. Tana nagin ara ka Trapdoor ambliku, kes on selline elukas kes kaevab augu, ja ehitab augu peale mullast ja vorgust ukse. Kui keegi uksest ule kaib siis huppab valja ja teeb vaesekesele ai ai.

Muidu on koik korras. Ootame puhapaeva, et saaks jalad seinale panna ja basseini aares lebotada.

Huntsman spider

Redback

On the Road Again (2)

Byron Bayst viis tee meid edasi aina l6una poole ja jargmiseks peatuspaigaks sai valitud linn nimega Coffs Harbour. Tegemist sellise keskmise linnaga mis on peamiselt kuulsust kogunud sellega, et seal kasvatatakse banaane. Vahe sellest et neid seal kasvatatakse tuli 1964 aastal kellelgi mote teha tee aarde suur kollane puust banaan ja panna sellel nimeks The Big Banana. Iseenesest usna motetu uritus aga nuudseks on suure banaani juurde tekkinud juba muuseum suveniiripood baarid - uhesonaga paras Las Vegas. Ja ikka iga loll peab kinni et selle Suure Banaani juures pilti teha. No ja parast Suure Banaani ehitamist laksid teised osariigid ja linnad muidugi kadedaks et miks vakiesel New South Walesi linnal Coffs Harbouril on Suur Asi ja hakkasid omale ka igasugu suuri asju ehitama. Nyyd on Austraalias juba ule 150 suure asja. Minu enda erilised lemmikud on Suur Ollekann, Suur Kartul, Suur Kirjaklamber ja Suur Veinipakk.

Enivei, Coffs Harbour on vaidetavalt Austraalia idaranniku koige lounapoolsem kant kus saab veel sukeldumas kaies troopilisi riffikalu naha. Uritasime siis panna endale snorgeldamisreisi kinni, kuid ka siin tabas meid ebaonn, sest tuul oli jatkuvalt liiga kova ja keegi ei olnud valmis meid riffile viima. Teisel paeval olime ootamisest tudinendu ja otsustasime ise sadamakai varjus kalu vaatama minna. Paris mottetu kaik ei olnud, sest paari kala ikka silmasime, lisaks veel palju koledaid vetikaid ja eriline atraktsioon oli merepohjas madanev Woolworthi ostuk2ru - nalja kui palju.

Coffs Harbourist viis tee meid edasi jagmisesse rannikulinna nimega Port Maquire, kus pidasime ka joule. Paris verivorste valmis meisterdada ei suutnud aga seaprae ja hapukapsad, tooliklassi olle ja odava pakiveini saime kull lauale. Loomulikult kaisime ka rannas kohustuslille pakapikumutsiga pilte tegemas, et oleks hea ikka parast tuttavatele hinge s....

Parast luhikest vahepetust veel Newcastle linnas joudsime Sydneysse - Eesti meedia andmetel Austraalia pealinna. Kuna aastavahetuseni oli veel aega ei hakanud selles suures ja hullus linnas aega veetma ja liikusime labi monetunnist aarelinnades ekslemist edasi Autraalia Sinimagedesse. Blue Mountains on Austraalaste jaoks paljuski sama mis Ameeriklastele Grand Canyon. Merepinnast kuni 1200 meetri korguste liivakivist magede vahele on looduse kuri kasi uuristanud sugavad kanjonid. Kokku teeb see siis sadade meetrite korgused liivakivi paljandid, mida mooda jooksevad siin seal alla kosed lisaks veel kanjoni pohjas kasvavad vihmametsad.

Sinimagedes onnestus paari paris ageda koisraudteega ule kuristike liigelda ja sadu kui mitte tuhandeid trepiastmeid kulutada. Siiski hakkas teiseks paevaks asi ennast ammendama.

Jargmises episoodis leiavad kajastamist meie Sydmey tegemised.....





























Blue Mountains

Condo!!!

Brisbanest Sydneysse kulgemise loo teine pool peab veel oma aega ootama. Igatahes oleme joudnud v2ikesesse New South Walesi linna nimega Condobolin. Asub see u. 500 km Sydneyst l22ne (sisemaa) poole. Loodus on siin ullatavalt rikkalik ja pole sugugi tegemist poolk6rbega nagu me naiivselt arvasime.

Condosse tulime me viieks n2dalaks arbuuse korjama. Panime omale varakult kohad kinni kohalikku hotelli nimega Imperial - tegelt mingid suvalised toad kohaliku pubi teisel korrusel. Naeruv22rselt odav koht elamiseks, aga nagu selgus on sellel ka kindel p6hjus miks see nii odav on. Katrina ikka r22gib, et parem ikka kui TTY kolmas uhikas kuid mina kui uhikas mitte elanud inimene olen selles osas pire skeptiline. Aga no v2hemalt kondinsioneer on toas vihane ja l2rmakas.

T2naseks oleme Ivariga juba kaks p2eva arbuuse korjanud. K6ik mis selle too kohta r22gitakse on t6si. Seejuures ainus mis sellest r22gitakse on see, et v2ga vabalt v6ib tegemist olla maailma uhe k6ige hullema tooga. Aratus on kell 4. Kell viis j6ume farmi kus hakkame arbuuside jaoks kaste kokku lappama. Ja p2rast seda p6llule kus hakkab hullumeelne arbuuside peale laksamine. Eile korjasime 11 treilerit2it, t2na piirdusime 10ga. Pealel6unaks t6mbab keti ikka t6siselt maha ja kuigi s6jav6es oeldi, et kui kett tuleb maha tuleb see peale tagasi joosta siis siin ei ole kull mingit varianti seda teha. Aga noh oluline pidi olema mitte esimese kahe n2dalaga alla anda - eks n2is. Minu puhul on see ikka hullumeelne lahendus oma sunnip2eva pidada - nii v2sinud olen 6htuks, et ei julge klaasi 6lut ka juua sest v6ibolla kukun kohe magama.

Enivei - oleme j2tkuvalt elus ja kui k6ik ikka 6nneks l2heb siis peagi ka muskulaarsemad kui iial varem. Vodafone mobiilid siin kahjuks ei t00ta seet6ttu palun seni kuni mingi toimiva lahenduse telefonile v2lja m6tleme suhelda meiega e-kirja teel - seda saab kohalikus raamatukogus dollari eest terve tunni vahtida.