Täna on meie reisiseltskonna viimane päev Brisbane linnas. Pakime asju ja praegu on tunne, et osa kola tuleb minema visata, kuna meie meie vapra Holdeni pagasiruum ei ole kummist. Järgmised nädalad viivad meid rohkete vahepeatustega Sydneysse, kus võtame vastu Uue Aasta. Edasised plaanid olid täna hommikuni üsna segased, kuid hommikul helistati pärapõrgu maakonnas asuvast arbuusifarmist ja nüüd tundub, et publiku tungival nõudmisel saavad meist vähemalt mõneks nädalaks maakad - arbuusikorja tüüpi meesmaakad ja võimalik, et ka traktorist tüüpi naismaakad. Koht ise asub Sydneyst umbes 500 km läänes/sisemaa suunas. Maa pidavat seal juba üsna punane olema - ootame põnevusega.
Igatahes kuna oleme nyyd järmised paar nädalt ratastel kodutud siis üritan leida ise aega ja ka külalisstaare kaasata uute lugude kirjutamisel.
Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, mistõttu soovitan huvilistel sirvida äsjavalminud uut ja paremat MÕMMIVEEBI, kus üleval valimatult kõik kaamerasilma ette jäänud meie senised tegemised. Mõmmiveebi saab alljärnevalt aadressilt:
katrina.planet.ee/austraalia.htm
Dokumentaalfilmisõprade rõõmuks on ilmavalgust näinud ka Ivari esimene vidjoprojekt. Näha saab seda kui klikite alloleval aadressil:
http://www.youtube.com/watch?v=LAXvwAaMxBk
P.S. Suur osa videost on räigelt kontekstist välja rebitud või fabritseeritud (ehk siis tegelikult ei jookse ma niimoodi vette)
Sunday, December 16, 2007
Monday, December 3, 2007
Niisama
Kodumaal paiknevaid lugejaid võib see küll vihastada, kuid Brisbane ilm ei ole viimastel nädalatel kuigi sõbralik olnud. Pikki pükse just kapist välja otsima ei pea - kaugel sellest, kuid peaaegu iga päev tuleb ootamatud vihmasahmakaid ning seetõttu ei ole viimasel kahel nädalavahetusel linnast välja kiskunud.
Laupäeval toimus tüdrukutel keset päeva tore Tupperware pidu (muhahaa!!!) ning kuna kahjuks mind ja Iffi sinna ei kutsutud (kirjeldamatult kahju on sellest) otsustasime teha väikese kalapüügireisi. Suunaks võtsime linnaosa nimega Sandgate, mis on üks minu teada üks väheseid kohtasid, kus Brisbane linna sees rand. Tegemist ei ole küll rannaga kus kuigi palju inimesi vette julgeks minna kuid siiski on see tunduvalt parem kui väidetavalt mujal laiuv mangroovipadrik. Sandgate on tore koht ka seetõttu, et sealne meri meenutab paljuski kodumaist. Koht asub Brisbane jõe suudmes Moretoni saare taga ja sellepärast ei tule sinna ookeanilaine sisse. Sealsed lained on sellised madalad ja väsinud, tuulest põhjustatud ning vesi ise on hall - täpselt nagu Eestis.
Eelmises postituses kirjeldas Ivar meie vägevat kalapüügivarustust. Kuigi tegemist on hea kraamiga otsustasime siiski veel veidi vahenditesse investeerida ja käisime ostsime enne kalajahile minekut veel ühe labase õnge, veel ühe täiesti suvalise landi ja söödaks natuke külmutatud antšoovisid. Sandgates on kurat teab mille jaoks ehitatud pikk, vähemalt sajameetrine sild, mis tundus meile igati sobiv positsioon. Kuna endal "mõlkusid meeles mõtted eelmisest õhtust" jätsin tõsisema varustuse Iffi hallata ja loopisin oma labast viietaalast õnge. Peale paari viset saingi midagi konksu otsa, mis väljasikutades osutus kellegi vanaks õngeks - JuhHUU! Ühest küljest oli see väärt leid, sest selle õnge küljest sai monteerida igasugu ägedat nodi oma õnge täiustamiseks, teisest küljest ei suutnud ma süllekukkunud võimalust täielikult kasutada, sest suures leiutamistuhinas pillasin mõned üsna olulised jupid nagu näiteks konksu sillalaudade vahelt vette, millega sai ametlik osa kalaretkest minu jaoks läbi.
Iff oli mõnevõrra motiveeritum ja viitsis proovida erinevaid meetodeid ja häälestusi. Ühesõnaga pika jutu kokkuvõtteks õnnestus meil pärast seda kui keegi oli umbes 50 sööta konksu otsast ära virutanud, see paharet kätte saada. tegemist oli SUUUUUUURE (loe ~15 cm) koleda ogalise kalaga. Et keegi ei arvaks, et me selle jutu välja mõtlesime tegin kalast filmi ka. Kahuks ei jäänud keerulistel asjaoludel filmile siiski midagi. Igatahes viskasime kala vette tagasi ja tulime tulema. Ühesõnaga võib öelda, et 30 kilomeetrine sõit Sandgate tasus end igati ära.
Kui põrutav, äärmiselt pingeline, suurejooneline, ajalooline kalaretk välja jätta ei oska midagi märkimisväärset esile tõsta. Praeguseks juba natuke ootame, et saaks Brisbanest edasi liikuda. Tundub, et iga päevaga tuleb siia aina rohkem eestlasi juurde. Näiteks nädal aega tagasi sain ööklubis eesti keeles jooke tellida, kuna täiesti juhuslikult töötas seal leti taga 3 eestlannat. Peame järelikult edasi liikuma, et uutele kodumaalastele ruumi teha. Kahuks ei ole siiani kuigi selgeid plaane tehtud. Uue aasta võtame vastu Sydneys, edasi viib tee ilmselt kuhugi farmi.
Lõpetuseks mõned pildid vanematest sündmustest:
Ülemöödunud laupäevane õhtusöök kohalike eestlastega
Mõmmiga öises Brisbanes kolamas - taga Storybridge
Laupäeval toimus tüdrukutel keset päeva tore Tupperware pidu (muhahaa!!!) ning kuna kahjuks mind ja Iffi sinna ei kutsutud (kirjeldamatult kahju on sellest) otsustasime teha väikese kalapüügireisi. Suunaks võtsime linnaosa nimega Sandgate, mis on üks minu teada üks väheseid kohtasid, kus Brisbane linna sees rand. Tegemist ei ole küll rannaga kus kuigi palju inimesi vette julgeks minna kuid siiski on see tunduvalt parem kui väidetavalt mujal laiuv mangroovipadrik. Sandgate on tore koht ka seetõttu, et sealne meri meenutab paljuski kodumaist. Koht asub Brisbane jõe suudmes Moretoni saare taga ja sellepärast ei tule sinna ookeanilaine sisse. Sealsed lained on sellised madalad ja väsinud, tuulest põhjustatud ning vesi ise on hall - täpselt nagu Eestis.
Eelmises postituses kirjeldas Ivar meie vägevat kalapüügivarustust. Kuigi tegemist on hea kraamiga otsustasime siiski veel veidi vahenditesse investeerida ja käisime ostsime enne kalajahile minekut veel ühe labase õnge, veel ühe täiesti suvalise landi ja söödaks natuke külmutatud antšoovisid. Sandgates on kurat teab mille jaoks ehitatud pikk, vähemalt sajameetrine sild, mis tundus meile igati sobiv positsioon. Kuna endal "mõlkusid meeles mõtted eelmisest õhtust" jätsin tõsisema varustuse Iffi hallata ja loopisin oma labast viietaalast õnge. Peale paari viset saingi midagi konksu otsa, mis väljasikutades osutus kellegi vanaks õngeks - JuhHUU! Ühest küljest oli see väärt leid, sest selle õnge küljest sai monteerida igasugu ägedat nodi oma õnge täiustamiseks, teisest küljest ei suutnud ma süllekukkunud võimalust täielikult kasutada, sest suures leiutamistuhinas pillasin mõned üsna olulised jupid nagu näiteks konksu sillalaudade vahelt vette, millega sai ametlik osa kalaretkest minu jaoks läbi.
Iff oli mõnevõrra motiveeritum ja viitsis proovida erinevaid meetodeid ja häälestusi. Ühesõnaga pika jutu kokkuvõtteks õnnestus meil pärast seda kui keegi oli umbes 50 sööta konksu otsast ära virutanud, see paharet kätte saada. tegemist oli SUUUUUUURE (loe ~15 cm) koleda ogalise kalaga. Et keegi ei arvaks, et me selle jutu välja mõtlesime tegin kalast filmi ka. Kahuks ei jäänud keerulistel asjaoludel filmile siiski midagi. Igatahes viskasime kala vette tagasi ja tulime tulema. Ühesõnaga võib öelda, et 30 kilomeetrine sõit Sandgate tasus end igati ära.
Kui põrutav, äärmiselt pingeline, suurejooneline, ajalooline kalaretk välja jätta ei oska midagi märkimisväärset esile tõsta. Praeguseks juba natuke ootame, et saaks Brisbanest edasi liikuda. Tundub, et iga päevaga tuleb siia aina rohkem eestlasi juurde. Näiteks nädal aega tagasi sain ööklubis eesti keeles jooke tellida, kuna täiesti juhuslikult töötas seal leti taga 3 eestlannat. Peame järelikult edasi liikuma, et uutele kodumaalastele ruumi teha. Kahuks ei ole siiani kuigi selgeid plaane tehtud. Uue aasta võtame vastu Sydneys, edasi viib tee ilmselt kuhugi farmi.
Lõpetuseks mõned pildid vanematest sündmustest:
Ülemöödunud laupäevane õhtusöök kohalike eestlastega
Mõmmiga öises Brisbanes kolamas - taga Storybridge
Subscribe to:
Posts (Atom)