Ma ei viitsi enam suurt midagi kirjutada. Lühiülevaade oludest on selline, et oleme Airlie Beachilt lahkunud. Jätsime töö Daydreami saarel sinnapaika. Juhtkonnal oli kahju, et me ära läheme ja pakkusid veel viimase päevani, et kas me tõesti sponsorship viisat ei taha. Ütlesime, et ei taha selle peale mõelda, sest sealne personaliosakond ei saa sponsorship viisa asjaajamisega nagunii hakkama ja ei ole mõtet ennast ilma asjata erutada ja ärritada. Teised inimesed Daydreami housekeepingu osakonnas hingasid vist kergendatult - lõpuks ometi sai Ida-Euroopa terror läbi. Aga tegelikult olid kõik ikka viimase hetkeni väga toredad ja viimasel tööpäeval tehti firma kulul meie osakonnas isegi väike õllelaud, mida pole varem juhtunud.
Korteri andsime üle ühele töökaaslasele. Sellele eelnes 10 tunnine koristamismaraton, et ikka oma bond ilusti majaomaniku käest kätte saaks. Lahkumispäeva hommikul hakkas omanikku esindav pilukas mutt veel ootamatult sitta keerama ja ütles et oleme ühe putukavõrgu ukse ees ära lõhkunud ja ma pean selle korda tegema või muidu võtab ta 70 taala bondist maha. Arvas, et kuna meil oli lennukini ainult paar tundi siis ei saa ma seda elusees remonditud. Panin kiusu pärast padavai ehituspoodi ja ostsin seda neetud putukavõrku. Poeskäik ja vahetamine võttis kokku umbes pool tundi ja pani muti suu vähemalt kinni ja tõi bondi tagasi.
Brisbane jõudes selgus, et maja mida olime higimull otsaees ehitanud on asunikke silmini täis ja sinna me ei mahtunud kuidagi. Maandusime siis hoopis ühte bäkkpäkkerisse ja homme ehk reedel liigume edasi juba Surfers Paradise poole.
Üritame oma pagasit vapralt vähendada aga midagi ei tule välja. Täna pani Katrina ühe kohvri suveniiridega posti - jõuab umbes 3 kuu pärast, mis tähendab, et kui me koju jõuame ei ole meil ilmselt ühtegi bumerangi mida loopida.
Pühapäeval viib lennuk meid Gold Coastilt Kuala Lumpurisse, sealt edasi kaheks nädalaks Balile ja siis tagasi Malasiasse. Veel jääb koduteele Tai, ,Berliin ja siis ongi Tallinn.
Mina ja Hiiglaslik Kotlet - veepinnal hulpimas orvik Mõmmi.
No comments:
Post a Comment