Condo kroonika

Tanaseks oleme rohkem kui nadal juba veetnud Condobolini "linnas". Peaaegu koik peale mobiililevi on siin linnas olemas. Toidupood, ujula, raamatukogu, arbuusid kuumus, kaklemishimulised aborigeeni naised....... Alustasime oma kuulsusrikast arbuusikorjaja karjaari juba nadal aega tagasi kuid hetkel oleme jatkuvalt kuulsusrikkalt kuid siiski vaid poole kohaga arbuusikorjajad. Asi selles, et mehi natuke liiga palju kokku aetud ja kuna vaga suurt tungi hetkel ei ole siis kaime Ivariga ule paeva arbuuse korjamas ja muudel paevadel granaatouna puudega massamas. Esimene on raske aga tulus, teine moodukalt tuutu-palav-igav ja moodukalt tulus. Sellest nadalast kaivad ka tydrukud granaatountapuid kallistamas. Esimesel paeval sidusime paariaastastel puudel oksi mingi toki kulge, et granaatounapuu ikka ulespoole kasvaks, mitte p66saks katte ara ei laheks. Tana said tydrukud juba korgendust ja on nyyd granaatounapuude oksaloikajad. Homme on laupaev - ehk toopaev - vaatame kas saame ka oksi loigata voi jaame esialgu oksas2ttimise spetsialisti ametikohale.

Igatahes on ilm Condos paris kole. Kahjuks meil termomeetrit ei ole, aga ukspaev kui ma shedist (shed - puuviljaladu, sorteerimis/pakkimiskuur) kusisin kui palav on siis oeldi, et "fucking hot" ja tolkes pidavat see tahendama et kisub 40 kraadi juurde. Pollul keerutavad ringi keeristormid - moni on neist ikka paris aukartustaratava paarikumne meetrise lehtri pusti ajanud. Uks selline tabas tana meie autot - kahjuks olid uksed aknad lahti ja ise istusime sees - ikka tubli kyhvlitais punast tolmu tuli sisse.

Tood alustame arbuusikorjamises enne kella 5 hommikul. Onneks oleme homme granaatountes ja seetottu saame pikalt magada - too algab alles 5.30.

Vaga piinlik aga tanaseni ei ole me vabas looduses k2nguruud n2inud. Elusat ma motlen. Igal hommikul on iseenesest oht olemas et moni jookseb auto ette aga siiani on onneks lainud. See eest kohtusime eile mitme paris ageda amblikuguga. Nikerdamsimime granaatoune umber olevate plastiktorbikutega kui jarsku uhte torbikut ara tommates leidsin suure paksu punase seljaga ambliku - vana hea redback spider. Paris uhes seisukohta pole kas ta on surmav voi mitte aga uldjuhul taiskasvanud inimest ei pidavat ikka tapma. Samas nappida ka ei tahaks teda. Lisaks leidus paris mitme puu alla suuri Huntsman amblikke, kes ei ole kuigi murgised aga suured karvased ja koledad, lisaks sellele on neil loll komme sinu poole joosta ja sind hirmutada. Tana nagin ara ka Trapdoor ambliku, kes on selline elukas kes kaevab augu, ja ehitab augu peale mullast ja vorgust ukse. Kui keegi uksest ule kaib siis huppab valja ja teeb vaesekesele ai ai.

Muidu on koik korras. Ootame puhapaeva, et saaks jalad seinale panna ja basseini aares lebotada.

Huntsman spider

Redback