Pole ammu olnud jaksu ja mahti millestki kirjutada. Oleme j2tkuvalt maakad ja millest huvitavast maakal ikka on raakida. N2dalad lahevad granaatounte ja arbuuside seltis onneks kiiresti ja seda isegi hoolimata sellest, et kaime tool 6 paeva n2dalas, mitte 5 nagu normaalsed inimesed. Isegi kohaliku rahvuspyha raames saime ainult 1 vaba paeva, kuigi kalendri jargi oleks pidanud 3 vaba olema.
Avastame siin vaikselt Condobolini turismiatraktisoone ja meelelahutuskohtasid. L2hip2evadel plaanime golfi minna m2ngima. Uskumatu, et sellises kolkalinnas on golfiv2ljakud olemas. 9 raja pilet maksab 10$ ja varustuse saame viimase kokkuleppe jargi t2itsa muidu. Minu arvates v2ga hea diil. Kuigi golfirajale ei ole veel joudnud oleme korra k2inud golfiklubis peol. N2gi natuke kylakultuurimaja moodi v2lja see koht aga muidu oli koik v2gev. Lisaks golfiklubile oleme joudnud ja kohalikku R.S.L klubi peole. Tegemist siis reservs6durite klubiga, mis on igas suuremas linnas (ha ha isegi suures Condo linnas) olemas. R.S.L-is pidavat arbuusikorjajaid ja eriti just eestlasi vihatama, kuna eelmisel aastal toimusid linnas suured loomingud kohalikega. Ise ma seda vihkamise juttu ei usu, sest meiega oldi kyll vaga sobralikud ja viisakad. Joudsime klubisse umbes kell 12 ja pohimotteliselt ei tohiks peale 11 enam inimesi sisse lasta (sest siis on nad ennast kodus odavast alkoholist t2is kaaninud ja ei osta baarist midagi). Kyllap siis loodeti ja arvati, et idaeurooplased suudavad juua nii kodus kui ka hiljem klubis, sest kui meid algul ukse pealt tagasi saadeti siis p2rast joosti poolele teele hotelli juurde j2rgi ja oeldi, et okei, tulge ikka sisse - p2ris kunn tunne.
Igatahes saab meie teekond siin Condo linnakeses j2rgmisel n2dal l2bi. Suundume tagasi Sydneysse, kus kohtume kodumaalt p2rit kylalistega, kellega asume Canberrat, Melbourne ja Tasmaaniat vallutama. Ainus ebakindel faktor, meie tegemistes on auto, mis n2itab moningast iseloomu. Eile hommikul oli hakanud polema tuluke, mis n2itab, et aku ei lae. Samuti oli kadunud roolivoimendi. Pohjamaiselt aeglase motlemisega mehena vottis ikka p2ris kaua aega (nii umbes 12 km) enne kui sain aru, et ventilaatori rihm on katki voi maha jooksnud (nagu hiljem selgus oli rihma pingutusratta laager kinni jooksnud ja seetottu rihm maha tulnud). Noh loomulikult ei tootanud veepump siis ka ja kui farmi joudsime oli jahutusvesi kergelt keemas juba. Onneks ei midagi hullu ja asi sai ohtuks moningatele tagasilookidele vaatamata parandatud. Ehk siis auto lagunemise oht saab kompenseeritud meie tousva enesekindlusega, et suudame seda parandada - pikemas tulevikus peaks seda enesekindlust suurendama ka mone mutirvotme soetamisega.
olge tublid!
1 comment:
Tore teist lugeda.Olite väga pikalt kaunute hulgas.Vaadates videopilti on see töö küll üsna ohtlik.Olete ju nagu masina vahel kui keegi koperdab ja komistab siis väite lausa rataste alla jääda.Ega orjatöö kerge ole. Finaal on lähedal.Kõike kaunist teile noored eestlased TTE
Post a Comment